pühapäev, 22. november 2009

Pliiatsite peapõrutus!

Seda õpetas mulle vist juba algklassi klassijuhtaja, aga siiski...

Pliiatsid, värvilised pliiatsid EI TOHI kukkuda, neid EI TOHI loopida. Lapse kotis peaksid pliiatsid, kirjutusvahendid olema pinalis, et saada võimalikult vähe põrutada!


Harilikest pliiatsitest kõige lihtsam on kasutada selliseid pliiatseid nagu pildil. Nendega pole võimalik väga kõvasti paberile vajutada, süsi on peenike, müüakse erineva tugevuse ja paksusega süsi. Mitmekordselt täidetavad.

Endale tunudb, et korraliku pliiatsijoonistuste jaoks pole nad kõige paremad, aga see võib olla ka harjumise asi.

Mida rohkem pliiats vopse, lopse, põntse saab, seda kergemini läheb katki tema tera! Hästi on seda millegipärast näha tavaliselt oranžide värvipliiatsitega. Oled märganud, kuidas mõni pliiats läheb eriti kergesti katki teritajaga teritamisel? See ongi pliiatsi peapõrutuse tulemus! Tavaliselt on kõige parem siis neid pliiatseid ettevaatlikult teritada hoopis noaga.

Kui mõni pliiats on juba poest ostes selline, siis võib kahtlustada, et pliiats on valmistamisel või transportimisel viga saanud, aga viga võib olla ka pliiatsi sünni juures - kasutatakse ebakvaliteetseid materjale. Näiteks kui pliiatsit pole võimalik teritajaga edukalt teritada, sest pliiatsi puidust osa rebeneb, pudiseb ja sa oled kindel, et teritaja on terav, siis on tavaliselt tegu praak pliiatsiga - pliiatsi puidust osa on vale pidid. Ka puidu suund on oluline!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mulle väga meeldib Teie blogi, ammutan siit ikka toredaid ideid.

Lihtsalt mainin, et süsi käändub nagu käsi - käsi-käe-kätt, süsi-söe-sütt...

Edu edaspidiseks!

Murkeliine ütles ...

Tänan vahva kommentaari eest. Tegin keelelise paranduse. Nüüd vist sai õige. Õigekeelsus pole just mu kõige tugevam külg :D, aga ma õpin...