esmaspäev, 30. november 2009

1. advent - Kilekotist ingel



 Tere ja kaunist jõuluaega kõigile!
Püüan panna iga advendi kohta ühe ingli tegemise õpetuse.
Tegemist siis teiselt meistedamise CD-lt "Inglid ja südamed" pärit töödega.




  • õhuke väiksem sangadega kilekott
  • väike styrox-pall
  • paksem efektlõng, punutud pael
  • käärid



  • Kilekotil sangad küljest ära lõigata.
  • Kilekoti põhja panna styrox-pall, põhi vormida ümber palli peaks.
  • Nööri keskkohta sõlmida riputamiseks aas ja nööriga siduda pea alt kinni nii, et aas jääks ingli seljale.
  • Sangad kinnitada sama nööriga sangade keskkohast peast allapoole tiibadeks.
  • Ülejäänud nööriotsad põimida kehaosaks.
  • Soovi korral joonistada inglile veekindla markeriga nägu, liimida lõngast või mahulisest vatiinist juuksed.

K. Tereping


pühapäev, 22. november 2009

Värvid

Väga hea ülevaate saab värvidest, töövahenditest ja kunstitarvetes Paide Ühisgümnaasiumi kunsti lehelt.

Siin on mõned minu tähelepanekud, mis värvidega toimetades külge hakanud.
Guašš on kattevärv
  • Värvikiht peaks olema nii paks, et paber ei tohiks jääda alt paistma.
  • Hea oleks paber kinnitada maalialuse külge, siis ei hakka kuivades lokkima.
  • Korduvalt ühte ja sama kohta värvides muutub värv "poriseks" ja kuivades hakkab maha kooruma. 
  • Guašš kuivab alati heledamaks. 
  • Õige guaššvärvi paksus on hapukoore sarnane, kui lisada liiga palju vett, kaotab värv oma põhiomaduse - kattevõime. 
  • Toatemperatuuril kuivab umbes tunni ajaga, kui kiht pole liiga paks. 
  • Paberi suhtes pole väga valiv, peaasi, et poleks väga õhuke.


Akvarellid seevastu on nn vesivärvid. Vikipeedia ütleb akvarelltehnika kohta - '
  • Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. 
  • Kõige paremini sobib akvarellvärvi jaoks akvarellpaber, mis on krobeline, tekstuuriga, paksem. 
  • Tavaliselt akvarellvärvi karbis valget värvi ei eksisteeri. Valge värvi annab valge paber. 
  • Akvarellpaberi võiks panna kinni maalilauale, niisutada ja lasta kuivada, seejärel hakata maalima, kui paber on sirgeks tõmmanud.
  • Väiksematele võib odavaid akvarelle ka vees lahustada. Tihti on lapsevanemate ostetud akvarellikarbid küll ilusad, aga halvad värvid. Värv lahustub kehvasti ja on lahja ning hele. 
  • Kõige parema tulemuse annavad vene värvid Leningrad, mis on igaüks väikese plastkarbikese sees. Pappkarbis on palju erinevaid toone ja värvid on selged ja säravad. Tõenäoliselt neid tavalises kontoritarvete poes ja kaubamaja kirjatarvete osakonnas ei müüda.
  • Ühte heledamat akvarellikihti saab puhta veega "kustutada".
  • Akvarellid on vedelad, segunevad kergesti.
  • Mitmekordselt maalides muutuvad poriseks, loetavad paberi läbi.

Kontuurjoonistamine?!?

Kui hakkasin uue plaadi materjali jaoks internetist ideid otsima, avastasin et palju kasutatakse laste joonistustes, maalidel musta või muid värvi kontuurjooni. Algul segas see mind väga..


Nüüd vaatasin oma 4-aastase tööd.. No esilagu nagu üks sota-puta, aga kui töö oli kontuurvärviga (vildikas, marker, õlipastell vms) üle käidud, andis tööle kohe parema tulemuse. Muidugi ei saa kasutada seda nippi alati ja iga töö juures, aga mõnikord annab see päris hea tulemuse.

Austus teise lapse töö vastu

Paistab, et seda peab tänapäeval eraldi õpetama, et teise lapse tööd ja teise lapse töövahendeid tuleb austada. Ja mitte ainult - ka enda ja kooli töövahendeid tuleb hoida!

Ei sodi, ei katsu, ei näpi, ei kisu,  ei loobi, ei võta loata, ei joonista juurde, ka ei ütle halvasti.

Edasiviiv kriitika ja halvustav suhtumine on kaks eri asja.

Vanad vildikad

Seda nippi nägin kusagil internetis.


Vanad vildikad, mis on juba pisut või palju kuivanud saab edukalt ära kasutada akvarelliste tööde tegemiseks. Pane pliiatsid otsapidi topsidesse vette. Lase neil seista. Kui vildikad on saanud piisavalt vett sisse imeda, tulevad üsna märjad, aga vahvad tööd.

Kindasti töötab nipp mitteveekindlate vildikatega. Mida teevad veekindlad vildikad? Proovi järgi ja ütle mulle ka.

Pliiatsi pikendus


Pliiatsid, väga head lemmikpliiatsid kipuvad kiiresti lühikeseks kuluma. Selleks, et pliiatsit maksimaalselt ära kasutada, saaab pliiatsit pisut pikendada.


Mina leidsin selle korgi ühes mingitest kriitide karbist, et kriiti oleks hea käes hoida, aga põhimõtteliselt töötab iga pastaka vms kork, kuhu pliiatsi ots sisse mahub ja nii kinni jääb, et saab värvida.

Maalriteip


Maalriteipi saab edukalt kasutada tööle raami jätmiseks.

Kuna väikesed käed on ebakindlad, siis töötab hästi, kui panna maalriteip pildi servadele ja üle otsa kinnitada lauale - kaks ühes, pilt laual paigal ja pärast kui teip eemaldada jääb tööle ilus puhas serv.

Kasutades värve suru teip tugevasti vastu paberit, et õhku vahele ei jääks, siis ei lähe guašš, akvarell või vesi teibi ja paberi vahele.

Teipi kasutades kontrolli enne, kas teib tuleb paberi pealt maha - akvarellploki paberilt tuleb teip mõnikord koos paberiga.

Tugevama, näiteks ehituspapi peale maalides, joonistades, saab teibiga teha tööle puhtad kollakad servad, kui teip hoolikalt valmis töö servadesse kleepida.

99% ja 1%

Mulle meeldis ja tõstis mu enesekindlust Kunstikoolis räägitu-rõhutatu:

piisab kui teed 99% tööd ja sul on 1% annet.

Minul umbes-täpselt nii ongi - saan oma tulemused suure töö, harjutamise ja vaeva nägemisega. Muidugi on palju selliseid inimesi, kel annet tunduvalt rohkem, seetättu peavadki nemad oma tulemsue saamiseks tunduvalt vähem tööd tegema, vaeva nägema, õppima.

Rõhuta õpilastele, et kunst ja ilusad tööd ei tule iseenesest, selleks ongi vaja teha tööd samuti nagu on vaja teha tööd inglise keele sõnade õppimiseks.

Ära unusta, et ka lehma, tibu või elevandi, rääkimata portree ja inimese proportsioonide joonistamist tuleb õpetada ja õppida! Kõigil ei ole seda 99% annet ja tuleb õpetada lapsi nägema millistest kujunditest koosnevad loomad, majad, inimesed jne.

Värvipliiatsi või pliiatsiga


Mida pehmem värvipliiats, seda ühtlasem tulemus.

Mida rohkem kordi ühte pinda värvida, seda ühtlasem tulemus.

Mida suurem ühevärviline pind värvida, seda ebaühtlasem tulemus tavaliselt lapsel tuleb.

Pliiatsi tera külge saab ka väga edukalt kasutada värvimiseks.

Värvipliiatsil on võimalik teritada ka ainult tera - värvilist osa.

Pliiatsit peaks värvides aeg-ajalt käes keerama, siis saab kasutada pliiatsi uut teravamat serva.

Pliiatsi saab uuesti teravamaks ka siis, kui värvida pliiatsi küljega sodipaberit ja pliiatsi käes keerata nii, et tera ots läheb uuesti teravaks.

Värvimisel annab erineva tulemuse, kui paberi alla mõnikord panna pehmem kate, ajalehte vms. Kõva laua ja pehmema pinna peal värvides tuleb pliiatsiga erinev tulemus.

Pliiatsi teritamine

Pliiatseid on väikesel käel kõige kergem teritada teritajaga. Kuna tulemus sõltub nii pliiatsi kvaliteedist kui teritajast, siis kummagi pealt kokku hoida ei tasu.

Kvaliteetset pliiatsit on kergem teritada, kui mittekvaliteetset. Kuigi musti lambaid võib olla ka kallimate pliiatsite karbis.


Minu tütre Levlizi TRILINO karbis on üks heleroheline pliiats, mida on pea võimatu teritajaga teritada - pliiatsi puiduosa rebeneb pidevalt ja see omakorda lõhub tera või jätab liiga palju tera nähtavale ja väike kohmakas käsi vajutab tihtipeale liiga kõvasti just sinna poole, kust puiduosa puudu.


Oluline on terav ja hea teritaja. Üleüldse soovitatakse pliiatseid teritada noaga - lõhub vähem pliiatsit, aga väikesele lapsele ei anna paberinuga kätte, et terita nüüd. Inimkatseid me ei tee.


Minul on praegu Mapedi väike metallist ovaalse läbilõikega teritaja, mis on mind mitu head aastat teeninud, veel ei näita kulumise märke. Eks see paistab, mis ta teeb selleks ajaks, kui plaadi materjali kokku oleme saanud. Kuigi plikadele meeldivad igasugu roosad ja printsesside ja millega iganes teritajad, kipuvad need üsna kiiresti nüriks muutuma.


Meid õpetas Tartu Kunstikooli joonestamise õppejõud pliiatsit teritama: terita pliiats nii, et pliiatsi süsist jääks nähtavale umbes 1 cm ja puiduosast 2 cm. Nii saab pliiatsi tera noaotsaga eriti teravaks ja tegelikult ei saa nii liiga kõvasti pliiatsile peale vajutada!


Pliiatsi teritajaga teritamisest alles jäänud "sodi" korja kokku. Nendest "rõngastest" saab vahvaid pilte kokku liimida.

Pliiatsite peapõrutus!

Seda õpetas mulle vist juba algklassi klassijuhtaja, aga siiski...

Pliiatsid, värvilised pliiatsid EI TOHI kukkuda, neid EI TOHI loopida. Lapse kotis peaksid pliiatsid, kirjutusvahendid olema pinalis, et saada võimalikult vähe põrutada!


Harilikest pliiatsitest kõige lihtsam on kasutada selliseid pliiatseid nagu pildil. Nendega pole võimalik väga kõvasti paberile vajutada, süsi on peenike, müüakse erineva tugevuse ja paksusega süsi. Mitmekordselt täidetavad.

Endale tunudb, et korraliku pliiatsijoonistuste jaoks pole nad kõige paremad, aga see võib olla ka harjumise asi.

Mida rohkem pliiats vopse, lopse, põntse saab, seda kergemini läheb katki tema tera! Hästi on seda millegipärast näha tavaliselt oranžide värvipliiatsitega. Oled märganud, kuidas mõni pliiats läheb eriti kergesti katki teritajaga teritamisel? See ongi pliiatsi peapõrutuse tulemus! Tavaliselt on kõige parem siis neid pliiatseid ettevaatlikult teritada hoopis noaga.

Kui mõni pliiats on juba poest ostes selline, siis võib kahtlustada, et pliiats on valmistamisel või transportimisel viga saanud, aga viga võib olla ka pliiatsi sünni juures - kasutatakse ebakvaliteetseid materjale. Näiteks kui pliiatsit pole võimalik teritajaga edukalt teritada, sest pliiatsi puidust osa rebeneb, pudiseb ja sa oled kindel, et teritaja on terav, siis on tavaliselt tegu praak pliiatsiga - pliiatsi puidust osa on vale pidid. Ka puidu suund on oluline!

Paberi suund

Üks asi, mille üle olen Tartu Kunstikooli õpetajatele tänulik - esimese asjana õpetati selgeks, et paberil on ka oma suund ja see on oluline! Kunagi ei keerata tööd või paberit rulli vastupidiselt paberi suunale!


Kindlasti oled paberit (eriti paksemat) kokku voltides või rebides (ajalehte) kogenud, et ühte pidi voltides-rebides tuleb tegevus paremini välja, teistpidi lähed rebimisjoon viltu või ei taha üldse rebeneda ja voltimise joon jääb konarlik, paks, seda on raske alla vajutada ja kui mööda seda joont noaga lõigata, siis jääb tulemus eriti karvane.

Siin mängibki rolli paberi suund. Näiteks akvarellpaberit vaadates on näha ühtepidi jooksvad jooned. Kui nüüd paberit sama pidi voltida, rebida, rulli keerata, siis on tulemus tunduvalt parem, kui vastu paberi suunda seda tehes.

Olen märganud, et müüjad keeravad paberi tavaliselt täiesti suvaliselt rulli. Kui ma ütlen, et jah palun rulli, aga keerake nii pidi, siis vaadatakse mind nagu tobu, aga tavaliselt ikka keeratakse niipidi, nagu palun keerata. Rulli keeramisel on paberi suund oluline, sest kui olla natuke hoolimatu, siis tekivad paberile kohe sisse väikesed kortsumise jäljed. Mõnel paberil ei paista see hästi välja ja mõnel paberil pole see ka oluline, aga näiteks joonistuspaberi ja harilikujoonistuse puhul hakkab see väike kortsujälg kohe muutuma kõigest muust tumedamaks, kui harilikuga sellest korduvalt üle käia...

Paberi kvaliteet

Masu ajal on küll vale aeg seda meenutada, aga paberi kvaliteet annab väga palju juurde töö lõpptulemusele.
  • Mida parem paber, seda parem tulemus.
  • Akvarellide (vesivärvide) jaoks kasuta akvarellipaberit. Ära osta kõige odavamat! 
  • Pastellkriitide jaoks kasuta pastellpaberit, veel parem kui saad kasutada värvilist pastellpaberit.
  • Mõne töö jaoks saab hoopis kasutada ära joonistusplokkide tagumised ja esimesed küljed! Taga on hea tugev koloreeritud papp, ees tavaliselt tugevamal libedal paberil pilt. Tagumisele küljele saab hästi teha õlipastelliga tööd. Esimesed küljed saab kasutada näiteks "joonista lõpuni" tööde jaoks.

    Nipid

    Hakkasin uue plaadi jaoks ideid koguma ja kohe ka näidistöid tegema. Sellega seose tuli kohe pähe hulk mõtteid ja nippe, mida võisk teistega ka jagada. Teen uue sildi - Nipid. Panen pähe tulnud ja kuskilt kuuldud nipid sinna kirja, siis endal ka ükskord hea võtta, kui jälle kunstiõpetust õpetama hakkan.


    Veel kunstikooli ajast on jäänud alles selline pliiats. Töötab nagu akvarellpliiats - algul joonistad pliiatsiga pildi valmis. Seejärel saab pintsli ja veega pildi akvarelliks "muuta".