neljapäev, 12. märts 2009

Kevad



Seikleja.com kirjutab kevade kohta nii:

Kevad on teadagi looduse tärkamise aeg. Päike käib kõrgelt ja päevad on pikad. Kevad sõltub ka talvest. Suure lumega talvele järgneb suure veega kevad. Seiklejatele on see oluline. Kevade edenedes hakkavad saabuma linnud ja tärkama taimed. Iga sekund on täis muutusi läheneva suve eel.


Vikipeedia fakte kevadest:
  • Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.
  • Igapäevaelus arvestatakse kevadekuudeks põhjapoolkeral märts, aprill ja mai; lõunapoolkeral on kevadkuud september, oktoober ja november. Kevade algus on vastavalt 1. märts või 1. september.
  • Astronoomiline kevad algab kevadisel pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral.
  • Meteoroloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle -10°C.
  • Fenoloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0°C.

AEG ja KALENDER: üks vahva aastaaegu tuvustav õppematerjal 1. kooliastmele annab vahvaid vanasõnu kevade kohta. Kas sina tead, mida need tähendavad?
  • Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks.
  • Luiged viivad lume.
  • Kägu kukub lehed puusse.
Mõned kevadised lilled eelmistest aastatest:



* Kel soovi, võib fotosid kasutada õppetöös ;) Kui soovi saada suuremat pilti, siis anna teada e-posti kaudu, saan kuidagi toimetada suurema faili.

Kevadlilled




  • kotiriie
  • paksemaid värviline riidetükke
  • litreid või nööpe
  • käärid
  • niit
  • nõel
  • puust varras
  • riputamiseks pael
  1. Kotiriidest lõigata sobiv tükk ja harutada servadest mõned niidid välja.
  2. Paksust ühevärvilisest kangast lõigata lillevaas. Õmmelda sämppistega alusele kinni.
  3. Värvilistest tükkidest lõigata lilli ja rohelisi lehti.
  4. Näidisel valminud töö puhul liimiti lilled ja lehed kergelt PVA-liimiga kinni, et need paigal püsiks.
  5. Lillede südamikeks õmmelda nööpe või litreid.
  6. Kui kasutada käsitöövilti, siis sellest lehed jäävad liimiga hästi kinni.



Puidust varda jaoks taha väike kanal õmmeldes või u 5 niidi jagu vahelt niite välja harutades ja pista tekkinud aukudest või kavalist läbi. Varda otstesse kinnitada riputamiseks nöör.

Näidis:
L. Jõe

Papptorudest vaas



Üks üsna vana idee:


  • tualettpaberi rullid
  • guaššvärvid
  • kirjaklambrid
  • pintsel
  1. Papptorud värvitakse guaššvärvidega, lastakse kuivada.
  2. Torud ühendatakse omavahel kirjaklambritega või lüüakse klambrilööjaga kokku.
  3. Soovi korral võib kasutada lisaks käterätirulli torusid pikemate "vaaside" jaoks ka.



Vaasi võib panna kuivatatud lilli või väikese vaasiga värskeid kevadlilli.

Idee ja näidis:
L. Jõe ja Taebla Gümnaasiumi õpilased

Siidipaberist kevadine pilt




  • tugevam paber või kartong
  • värvilisi siidipabereid
  • krepp-paberit
  • paberinööri
  • PVA-liim
  • käärid
Kõikide detailide liimimisel mitte siluda paberit, vaid teadlikult veidi kortsutada.



  1. Võtta suurem paber (A3).
  2. Siniste toonidega liimida kõigepealt taevas ja rohelistega maapind.
  3. Pruunist paberist lõigata ribasid või harutada paberinööri ja nendest kokku panna puu. Puu okste otsad võid lõigata kääridega pisut tervamaks.
  4. Puu lehed lõigata siidipaberist ja liimida. Puu õied on kokku pandud mitmest krepp-paberi ringist. Kihtide servadesse lõigatud väikesed sälgud, et servad paremini õhuliseks jääksid.
  5. Liblikate tiivad on siidipaberist rebitud. Liimitud nii, et tiivad jääksid osaliselt lahti. Liblikate keha on lõigatud harutatud paberinöörist. Tundlad võib teha paberinöörist või joonistada musta vildikaga.
  6. Maapinnale liimida lilli. Lillede südamed on kortsutatud pallikesed.
  7. Pildile võib joonistada või liimida/kleepida inimesi, loomi...


Näidis: K. Tereping

Laternad, seinalambid ja siilid




  • telefoni- või postimüügikataloog
  • PVA-liim
  • jämedam nöör
  • suuremad puust munad (puupärlid)
  • pruun ja kollane spray-värv


  • Enne tööle asumist tuleks kataloog tugevasti lahti murda.
  • Telefonikataloogist meisterdamisel tuleks voltida kaaned üksikult ja lehed kahekaupa
  • paaris.
  • Postimüügi kataloogist meisterdamisel võib voltida iga lehe eraldi.


Voltimine:
  1. Leht voltida kataloogi keskele pooleks.
  2. Murdekohta ei peaks väga tugevasti vajutama.Töö jääb huvitavam.
  3. Pooleks volditud lehe nurgad voltida täisnurkselt kataloogi keskele.

Laterna saamiseks:
  1. Kui kogu kataloog on volditud, siis liimida kataloogi selja külge paraja pikkusega
  2. nöör ja kaaned omavahel kokku nii, et tekib „ümmargune pall”.
  3. Nööri külge võib kinnitada mõlemale poole kataloogi puumune.
  4. Värvida.

Seinalambi saamiseks:
  1. Sobivas pikkuses nöör liimida volditud kataloogi selja külge.
  2. Kaante külge liimitakse papp ja see lõigatakse kaante järgi parajaks.
  3. Selliseid lampe võib teha mitu ja nööridega üksteise külge kinnitada.

Siili saamiseks:
  1. Volditud kataloogi lehtede vahele liimida jupp nööri, mille abil kinnitada siilile
  2. puumunast nina.
  3. Kaante külge liimida papp ja lõigata parajaks. Siil värvida ja lasta kuivada.
  4. Silmadeks on Tiimarist ostetud silmad.

Idee ja näidistööd:
L. Jõe ja Taebla Gümnaasiumi õpilased

Laternate idee: Eda Misjuk

Ühes hiljuti minu kätte sattunud meisterdamise raamatus (T. Kivirähk "Käsitöötuba", 2009) on sarnaselt volditud katalooge esitatud paberihoidjana.